Maksekäitumise murelapsed

Krediidiinfo statistikast selgus, et viimasel poolaastal pole Eesti ettevõtjate maksekäitumises suuri muutusi toimunud – makseraskustega ettevõttete arv on aastaga vähenenud vaid 1% piires. Maksehäiretega on 2799 ja maksuvõlgadega 3932 ettevõtet.

Krediidiinfo asedirektori Alar Jägeri sõnul on see väga hea uudis. „Juba pikemat aega on globaalsel tasandil kuulda olnud koledaid sõnu – Ukraina kriis, Venemaa sanktsioonid, seakatk, naftahinna langus. Eesti ettevõtete maksekäitumist pole need tegurid veel mõjutanud,“ rääkis Jäger.

Väikeseid ettevõtteid ei hoita

15. jaanuari seisuga oli suurim krediidirisk toitlustus- ja majutussektoris, kus oli probleemseid ettevõtteid koguni neljandik. Üldtaset hindab Jäger aga heaks – kui majanduslanguse ajal oli koguni kolmandik ettevõtteid selliseid, kellele kreeditor eitavalt vastas, siis nüüdseks on nende arv langenud 10,7%ni kõikidest tegutsevatest ettevõtetest.

Jäger ütles, et Krediidiinfole on silma jäänud, et maksuamet hoiab suuremaid tööstusettevõtteid, kes on läbi aegade olnud riskantsed ja kellel on sageli makseprobleeme. „Sageli on neis ettevõtetes ka palju töötajaid ja küllap on selline tegevus isegi mõistlik, sest nii ju säilitatakse töökohti,“ rääkis ta. Samas nentis Jäger, et väiksematel ettevõtetel see-eest nii lihtne pole. „Majanduse tõmbetuules on väiksemad ettevõtted, kes on palganud töötajaid, kuid kelle klientuur on veel väike. Neil polegi muud väljapääsu, kui suureks kasvada,“ ütle Jäger.

Põllumajandus probleemne

Maksehäireid ja –võlgasid on viimasel poolaastal juurde tulnud põllumajandusettevõtetel. Selles valdkonnas suurenesid võlasummad teistele ettevõtetele 49% ja riigile ligi 7%. Samuti kuulub põllumajandussektorile suurim keskmine maksehäirete summa, milleks on 2 540 eurot.

„Põllumeestel on vaid üks jutt – hind,“ ütles Jäger. Tema sõnul sai põllumeeste kadalipp alguse heast vilja-aastast, mis suurendas pakkumist ja langetas hindasid. Samuti on põllumeestele raskusi tekitanud seakatk ja Venemaa sanktsioonid toiduainetööstusele. „Vaevalt ka tulevikus lähiturgudel taastumist oodata on. Kogemus näitab, et kui suured välismõjutused on meile pikalt ette teada, siis suudavad ettevõtted ka olukorraga kohaneda ja suuri võlgnevusi palju ei teki,“ rääkis Jäger. Ta lisas, et põllumajandussektorile on oluline, et riik neid kuidagi aitaks.

Ehitussektor luubi alla

Jäger märkis, et kuigi ettevõtete maksekäitumine on viimasel poolaastal jäänud üsna muutumatuks, tekitab küsimusi, miks on tase valdkonniti niivõrd ebaühtlane. Enim äratab tema sõnul kahtlust ehitussektor. Krediidiinfo uuringust selgus, et Eesti ehitusturul on suurimaks probleemiks projekteerimise odavpakkumisega. „Öeldakse, et tehke selline maja, aga võimalikult väikse hinnaga. See on sama, nagu vajataks südameoperatsiooni, kuid selleks korraldatakse hange odavaima arsti leidmine,“ ütles Jäger. Tema sõnul kõlab selline lähenemine väga kahtlaselt. „Siin hakkab kerima probleem, kus kogu ärimudel ehitatakse üles vaid hinnale. Siis leiamegi ühel hetkel, et ehitusplatsil töötavad vaid vabatahtlikud,“ märkis ta.

Samuti on Jägeri sõnul Eestis levinud, et ehitaja teeb projekteerijale ettepanekuid, kuidas objekti odavamalt saaks teha. „See kõlab, nagu läheb müürsepp inseneri juurde ja hakkaks õpetama, kuidas asju tegema peaks. See on ju vale,“ rääkis Jäger.